Kärt Seppel
ARS küsib, Kärt Seppel vastab
IDEED JA KOGEMUS
Armastan oma igapäevast materjali - savi ja see armastus on tekkinud salamisi, vaikselt tööd tehes, kahekesi olles. Savi tunneb ära halva tuju või negatiivsed mõtted, selllises situatsioonis ta lihtsalt ei tee koostööd ning ei allu, võib niiöelda vihastada - plahvatada, deformeeruda ja praguneda. Olen savisõltlane. Plastiline materjal on soe, annab võimaluse konstrueerida, ehitada ja vormida. Naudin protsessi, mida ma ei saa seda kiirendada, allun füüsikaseadustele. Kasutan savi pinda kui paberit joonistuste alusmaterjalina ja maalin glasuuridega nö. pimesi toetudes mälule ning teadmistele kemikaalidest. Koobaltkloriid on ju enne põletust roosa ja peale põletust sinine.
Olen oma oskused õppinud vanadelt meistritelt. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu, inimeselt inimesele edasi antav sõnatu kogemus. Kõigist kooliaegsetest õpetajatest on tänaseks saanud head kolleegid ja sõbrad. Keraamikud on ühtehoidvad, tihti omi töid ühises ahjus põletades. Üksi suure puupõletusahju kütmine 3 päeva ja ööd järjest ei ole kellelegi jõukohane.
Olen väga vastuvõtlik kõigele, mis mind ümbritseb. Helid, inimesed, loodus; armastan reisida ja matkata, vee all ja vee peal tunnen end kõige paremini. Keraamikuna saan reisida kogu maailmas ahju juurest ahju juurde ja ei pea olema ühist keelt üksteise mõistmiseks peale keraamikute omavahelise salakeele. Salakeel põhineb kogemustel suhtluses saviga, tulega, ürgsete loodusjõududega. Keraamik on looduseusku, ta allub loodusjõududele, sest viimase pintslitõmbe tõmbab alati meist vägevam loodus.
PRAKTIKA JA TEOSTUS
Keraamika valdkond on väga materjalikeskne ja praktilisi teadmisi nõudev ala. Olen lähtunud tõeterast, et oma tööd peab jõudma ise kanda ning tõsta. Ka ahju suurus määrab töö mõõtmed. Lemmikmaterjaliks on mulle saanud jämedam ja robustsem shamottsavi, millest saab suuremaid skulptuurseid vorme ehitada. Tarbenõudeks kasutan peenema tekstuuriga kivinõumasse. Põletan kõrgkuumusel tööd elektriahjus 1250`C juures, puupõletuses sõltub ahju lõplik temperatuur paljudest muutujatest, parim oleks 1330´C juurde jõudmine.
Konstrueerin kõik oma tööd savilehest nii nagu rätsep õmbleb pintsakut. Lõikan ja kleebin, õmblen ja viimistlen. Segan kokku kemikaale ja tunnen tihti ennast nagu alkeemik "kulda leiutamas".
Vabakutselist elu elades olen lähtunud koolivenna õpetusest - "iga päev tuleb tööd teha!"
SOOV JA SÕNUM
Põletatud savi kui materjal on igavene, sellepärast tunnen vastutust seda kasutades. Mind painab mõte lõpututest plastikut pungini täis prügimägedest ja jäätmehoidlatest. Loodan, et ühest minu armastusega tehtud tassist saab inimene mitusada aastat teed juua ja see tükike savi pole asjatult raisatud. Tahaksin edastada oma tegemistega positiivsust.
Kärt Seppel (s 1968) on lõpetanud Riikliku Kunstiinstituudi keraamiku-tarbekunstniku erialal 1992 a. Alates 1992 aastast osalenud arvukatel näitustel ja sümpoosiumitel Lätis, Leedus, Ungaris, Koreas, Hiinas, Horvaatias jne. Avatud stuudio „Asuurkeraamika“ asutajaliige 1993 a. Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige aastast 1996.
